Blog

Nimepäevad

Inimese nimepäev oli algselt (õigeusu, katoliku ja mõnes teises kirikus) selle pühaku mälestuspäev, kelle järgi inimene on ristimisel ristinime saanud ning kes on tema kaitsepühak. Ühele ja samale eesnimele võib vastata mitu nimepäeva, sest eri pühakutel, kelle mälestuspäev on eri kuupäevadel, võib olla ühine nimi. Mõnel pühakul, näiteks Ristija Johannesel õigeusu kirikus, on mitu mälestuspäeva.

Nimepäevad on mõnikord märgitud ka nende kristlike kirikute kirikukalendrites, kus pühakute mälestuspäevi ei tähistata, ning ilmalikes kalendrites. Neil juhtudel ei ole päev seotud niivõrd pühakuga kui eesnime endaga. Eri kalendrites võib ühele ja samale nimele vastata eri nimepäev. Asi on selles, et kuigi nimepäevakalendrite koostamisel arvestatakse ka pühakute mälestuspäevi ning neist tulenevaid rahvakalendri tähtpäevi, on eriti mittekristlikku päritolu nimede puhul nimepäevad määratud kalendritegijate suva järgi.

Vaata ka: Nimepäevad

Nimepäevad

Apple Special Event – september 2017

Selleaastane teine Apple Special Event – september 2017  leiab aset täna, 12. september 2017 (esimene üritus toimus juunis – Apple Special Event – WWDS 2017).

Apple Special Event – september 12 2017

Ürituse algus Eesti aja järgi kell 20:00. Live üritust saab jälgida Apple lehelt – Apple Special Event – September 12, 2017.

Ürituse toimumiskohaks Steve Jobs Theater mis asub keset ilusat Apple parki Californias, USA-s.

Loe edasi: Apple Special Event – september 2017

Miljon eestikeelset Vikipeedia artiklit aastaks 2020

Miljon eestikeelset Vikipeedia artiklit aastaks 2020 – täpselt selline üleskutse on projekti Miljon+ tegijate poolt välja öeldud ja eesmärk seatud.

Projekti Miljon+ veab Tartu Ülikool koostöös MTÜ-ga Wikimedia Eesti.

Projekti Miljon+ tegevused on jagatud nelja aasta peale (2017–2020), keskmes on järgmised tähtsündmused:

  • 14. märtsil 2017. a – Miljon+ väljakuulutamine;
  • 24. veebruaril 2018. a tähistame Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva;
  • 1. detsembril 2019. a möödub sada aastat emakeelse ülikooli asutamisest;
  • 2. veebruaril 2020. a  anname ühiskingituse üle Eesti Vabariigi pidustustel.

Vaata lähemalt: www.miljonpluss.ut.ee

Niisamuti on projekt äramärkimist saanud seoses EV100 pidustustega – Miljon+. Miljon eestikeelset artiklit Vikipeediasse!

Mis on sotsialism? Puust ja punaseks!

Mis on sotsialism? Puust ja punaseks! Ning mida see ühe rahvaga teha võib?

Ühe ülikooli majandusteaduse professor rääkis kunagi, et ta ei olnud iial kukutanud läbi ühtegi üliõpilast, kellest oli näha, et ta oli näinud vaeva õppides. Kuid siis juhtus nii, et ta kukutas läbi kogu kursuse ühekorraga. Nimetatud kursuse üliõpilased olid hakanud kinnitama, et sotsialism on progressiivne ühiskonnavorm ja selles ei ole keegi rikas ega vaene ja võrdsus valitseks inimkonna keskel.
Professor ütles siis õpilastele:
“Olgu, katsetame siis sotsialismi selle kursusega. Kõikidest tulemustest võtame keskmise ja igaüks teist saab samasuguse hinde nii, et kedagi ei kukutata läbi ja keegi ei saa kõrgeimat hinnet.”
Esimese eksami järel liideti kõikide hinded kokku ja jagati võrdselt. Õpilased, kes olid näinud rohkem vaeva, olid rahulolematud, seevastu need, kes ei olnud vaevunud õppima, rõõmustasid. Teise eksami lähenedes need, kes eelmisel korral olid õppinud vähem, nägid nüüd veelgi vähem vaeva õppimisega ja paljuõppinud õpilaste õppimisinnukuski langes. Tulemuseks said kõik puuduliku hinde. Kui eksamid jätkusid, langesid tulemused veelgi, kuid seevastu omavaheline läbisaamine oli muutunud väga halvaks. Süüdistused ühelt ja teiselt poolt lendasid õhus, otsene vaen kasvas, sest igaüks süüdistas teisi, et need ei tahtnud õppida teiste heaks. Nii jätkus ja kursus jäeti õpinguid kordama.
Professor rääkis lõpuks, et nii juhtub ka reaalse sotsialismi tingimustes. Kui eesmärk on paljutõotav, on ka tööpanus selle saavutamiseks suur. Kuid kui tulemust ei ole näha, ei vaevu keegi ennast pingutama teades, et selle tulemusena midagi ei muutu.

Selles loos on viis põhilist õpetust:

  1. Vaeseid ei saa muuta rikkamaks, kui rikastelt võtta nende sissetulek.
  2. See, mida üks saab ilma tööd tegemata, on teine pidanud tegema topelt..
  3. Riik ei või anda kellelegi midagi, kui see ei ole võtnud seda enne teiselt.
  4. Rikkust ei või kasvatada seda jagades
  5. Kui pooled inimestest arvavad, et neil ei ole vaja teha tööd, sest teine pool hoolitseb nende eest, ja kui teine pool arvab, et neil ei ole mõtet teha tööd, sest keegi teine kasutab selle tulemusi, on see ükskõik millise rahvuse lõpu algus.

Allikas: Internet

Nagu kaks tilka vett – Apple Airpods ja elektrihambarja otsik

Apple avalikustas nüüd juba pea aasta tagasi oma uued juhtmevabad kõrvasisesed kõrvaklapid – Apple Airpods.

Kui nüüd aus olla siis ei näe need üldse head välja ja meenutavad hoopis midagi muud …

Apple Airpods

Elektrihambarja otsik

Vaata ka teisi Apple teemalisi postitusi:

Rakvere jõulukuusk

Alates 2014. aasta jõuludest on igal aastal Rakrvere linna keskväljakut ehtinud pisut teistmoodi jõulukuusk kui tavapäraselt harjunud oleme.

Kuuskede autoriks on Rakvere linnakunstnik Teet Suur.

Kui sellel aastal oli oht, et jõulukuusk Rakveres asendatakse traditsioonilise kuusepuuga siis peale paljude inimeste pahameeletormi otsustati, et Rakveres on sellel aastal koguni 2 jõulukuuske, üks kunstniku poolt loodud jõulupuu installatsioon ja teine päris kuusk.

2014. aasta jõulukuus Rakveres:

2015. aasta jõulukuus Rakveres:

2016. aasta jõulukuus Rakveres: