Teine Maailmasõda veeb

Alguse saanud juba 2004. aastal on Teine Maailmasõda veeb läbi teinud erinevaid arenguetappe, kuid lõppkokkuvõttes on lehe põhiline sisu ja idee jäänud kindlaks oma sünnipärasele teemale.

Leht annab edasi teise maailmasõja teemalist infot, materjali ja uudiseid olenemata sellest millise osapoolega oli tegu, kaotusi ja võite kogesid kõik.

Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb sellest kogu ajaloo kõige laialdasema sõja. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke.

Vaata lähemalt: Teine Maailmasõda

 

Mis on sotsialism? Puust ja punaseks!

Mis on sotsialism? Puust ja punaseks! Ning mida see ühe rahvaga teha võib?

Ühe ülikooli majandusteaduse professor rääkis kunagi, et ta ei olnud iial kukutanud läbi ühtegi üliõpilast, kellest oli näha, et ta oli näinud vaeva õppides. Kuid siis juhtus nii, et ta kukutas läbi kogu kursuse ühekorraga. Nimetatud kursuse üliõpilased olid hakanud kinnitama, et sotsialism on progressiivne ühiskonnavorm ja selles ei ole keegi rikas ega vaene ja võrdsus valitseks inimkonna keskel.
Professor ütles siis õpilastele:
“Olgu, katsetame siis sotsialismi selle kursusega. Kõikidest tulemustest võtame keskmise ja igaüks teist saab samasuguse hinde nii, et kedagi ei kukutata läbi ja keegi ei saa kõrgeimat hinnet.”
Esimese eksami järel liideti kõikide hinded kokku ja jagati võrdselt. Õpilased, kes olid näinud rohkem vaeva, olid rahulolematud, seevastu need, kes ei olnud vaevunud õppima, rõõmustasid. Teise eksami lähenedes need, kes eelmisel korral olid õppinud vähem, nägid nüüd veelgi vähem vaeva õppimisega ja paljuõppinud õpilaste õppimisinnukuski langes. Tulemuseks said kõik puuduliku hinde. Kui eksamid jätkusid, langesid tulemused veelgi, kuid seevastu omavaheline läbisaamine oli muutunud väga halvaks. Süüdistused ühelt ja teiselt poolt lendasid õhus, otsene vaen kasvas, sest igaüks süüdistas teisi, et need ei tahtnud õppida teiste heaks. Nii jätkus ja kursus jäeti õpinguid kordama.
Professor rääkis lõpuks, et nii juhtub ka reaalse sotsialismi tingimustes. Kui eesmärk on paljutõotav, on ka tööpanus selle saavutamiseks suur. Kuid kui tulemust ei ole näha, ei vaevu keegi ennast pingutama teades, et selle tulemusena midagi ei muutu.

Selles loos on viis põhilist õpetust:

  1. Vaeseid ei saa muuta rikkamaks, kui rikastelt võtta nende sissetulek.
  2. See, mida üks saab ilma tööd tegemata, on teine pidanud tegema topelt..
  3. Riik ei või anda kellelegi midagi, kui see ei ole võtnud seda enne teiselt.
  4. Rikkust ei või kasvatada seda jagades
  5. Kui pooled inimestest arvavad, et neil ei ole vaja teha tööd, sest teine pool hoolitseb nende eest, ja kui teine pool arvab, et neil ei ole mõtet teha tööd, sest keegi teine kasutab selle tulemusi, on see ükskõik millise rahvuse lõpu algus.

Allikas: Internet

Nimepäevad

Inimese nimepäev oli algselt (õigeusu, katoliku ja mõnes teises kirikus) selle pühaku mälestuspäev, kelle järgi inimene on ristimisel ristinime saanud ning kes on tema kaitsepühak. Ühele ja samale eesnimele võib vastata mitu nimepäeva, sest eri pühakutel, kelle mälestuspäev on eri kuupäevadel, võib olla ühine nimi. Mõnel pühakul, näiteks Ristija Johannesel õigeusu kirikus, on mitu mälestuspäeva.

Nimepäevad on mõnikord märgitud ka nende kristlike kirikute kirikukalendrites, kus pühakute mälestuspäevi ei tähistata, ning ilmalikes kalendrites. Neil juhtudel ei ole päev seotud niivõrd pühakuga kui eesnime endaga. Eri kalendrites võib ühele ja samale nimele vastata eri nimepäev. Asi on selles, et kuigi nimepäevakalendrite koostamisel arvestatakse ka pühakute mälestuspäevi ning neist tulenevaid rahvakalendri tähtpäevi, on eriti mittekristlikku päritolu nimede puhul nimepäevad määratud kalendritegijate suva järgi.

Vaata ka: Nimepäevad

Nimepäevad