Mis on sotsialism? Puust ja punaseks!

Mis on sotsialism? Puust ja punaseks! Ning mida see ühe rahvaga teha võib?

Ühe ülikooli majandusteaduse professor rääkis kunagi, et ta ei olnud iial kukutanud läbi ühtegi üliõpilast, kellest oli näha, et ta oli näinud vaeva õppides. Kuid siis juhtus nii, et ta kukutas läbi kogu kursuse ühekorraga. Nimetatud kursuse üliõpilased olid hakanud kinnitama, et sotsialism on progressiivne ühiskonnavorm ja selles ei ole keegi rikas ega vaene ja võrdsus valitseks inimkonna keskel.
Professor ütles siis õpilastele:
“Olgu, katsetame siis sotsialismi selle kursusega. Kõikidest tulemustest võtame keskmise ja igaüks teist saab samasuguse hinde nii, et kedagi ei kukutata läbi ja keegi ei saa kõrgeimat hinnet.”
Esimese eksami järel liideti kõikide hinded kokku ja jagati võrdselt. Õpilased, kes olid näinud rohkem vaeva, olid rahulolematud, seevastu need, kes ei olnud vaevunud õppima, rõõmustasid. Teise eksami lähenedes need, kes eelmisel korral olid õppinud vähem, nägid nüüd veelgi vähem vaeva õppimisega ja paljuõppinud õpilaste õppimisinnukuski langes. Tulemuseks said kõik puuduliku hinde. Kui eksamid jätkusid, langesid tulemused veelgi, kuid seevastu omavaheline läbisaamine oli muutunud väga halvaks. Süüdistused ühelt ja teiselt poolt lendasid õhus, otsene vaen kasvas, sest igaüks süüdistas teisi, et need ei tahtnud õppida teiste heaks. Nii jätkus ja kursus jäeti õpinguid kordama.
Professor rääkis lõpuks, et nii juhtub ka reaalse sotsialismi tingimustes. Kui eesmärk on paljutõotav, on ka tööpanus selle saavutamiseks suur. Kuid kui tulemust ei ole näha, ei vaevu keegi ennast pingutama teades, et selle tulemusena midagi ei muutu.

Selles loos on viis põhilist õpetust:

  1. Vaeseid ei saa muuta rikkamaks, kui rikastelt võtta nende sissetulek.
  2. See, mida üks saab ilma tööd tegemata, on teine pidanud tegema topelt..
  3. Riik ei või anda kellelegi midagi, kui see ei ole võtnud seda enne teiselt.
  4. Rikkust ei või kasvatada seda jagades
  5. Kui pooled inimestest arvavad, et neil ei ole vaja teha tööd, sest teine pool hoolitseb nende eest, ja kui teine pool arvab, et neil ei ole mõtet teha tööd, sest keegi teine kasutab selle tulemusi, on see ükskõik millise rahvuse lõpu algus.

Allikas: Internet

Kirjutanud

Silver

HTML/CSS spetsialist, PHP/MySQL & JavaScripti taltsutaja. Wordpressi ekspert - Wordpressi kodulehe tegemine, hooldus, taastamine, turvalahendused, SEO, themed ja pluginad. Magento entusiast. Veebifirma WebShark eestvedaja. Blogija aastast 2005.

Kiirrulluisutamise (Inline speed skating) sõltlane, jooksudistantside läbija ja (maantee-) rattasõidu harrastaja Sporditarvete e-poe Spordihai.ee taganttõukaja.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga